Me elame maailmas, mis armastab suuri tulemusi. Märkame inimest, kes räägib enesekindlalt, meeskonda, kus koostöö sujub, ja ettevõtet, mis on suutnud oma tööviisi muuta.
Palju vähem näeme seda, mis neile tulemustele eelnes. Esimest korda, kui keegi ütles koosolekul välja oma eriarvamuse. Vestlust, kus juht kuulas lõpuni, kuigi kuuldut oli raske vastu võtta. Otsust küsida abi enne, kui olukord käest läks.
Need hetked on nii tavalised, et sageli ei pane me neid tähelegi. Mõni neist tundub omal hetkel isegi liiga väike, et midagi muuta.
Väike samm annab sulle uut infot
Üks põhjus, miks me väikeseid samme alahindame, on see, et hindame neid kohe lõpptulemuse järgi. Mida üks telefonikõne ikka muudab? Mida üks vestlus lahendab?
Üks telefonikõne võib anda vastuse küsimusele, mille üle oled nädalaid omaette mõelnud. Üks aus vestlus võib tuua nähtavale, et sina ja su kolleeg olete sama olukorda täiesti erinevalt mõistnud. Üks palve võib anda teisele inimesele võimaluse sind aidata, kuigi ta seni isegi ei teadnud, et sa abi vajad.
Pärast seda sammu tead midagi, mida sa enne ei teadnud. Ja selle teadmise põhjal saad järgmise sammu juba teisiti valida.
Mõnikord ootame tegutsemiseks hetke, mil kõik on selge. Aga osa selgusest saabki tekkida alles siis, kui oleme midagi proovinud.
Valmisolek kasvab tegutsedes
Vahel taban end mõttelt, et enne tegutsemist peaksin tundma end kindlamalt. Enne keerulist vestlust tahaksin teada, kuidas teine reageerib. Enne uue idee väljapakkumist tahaksin osata vastata kõigile küsimustele.
Aga kui olen vestluse ära pidanud, on mul kogemus, millele saan toetuda. Võib-olla läks mul mõte korraks sassi ja leidsin selle uuesti üles. Võib-olla küsis teine midagi, millele mul polnud kohe vastust, ja ma sain öelda, et mõtlen selle üle. Võib-olla selgus, et ta oli sama vestlust juba mõnda aega oodanud.
Sellistest kogemustest kasvab usaldus iseenda vastu. Järgmises keerulises olukorras saan meenutada, kuidas eelmisel korral toime tulin, ja valida, mida seekord samamoodi või teisiti teha.
Muutus saab nähtavaks tavalises tööpäevas
Ettevõttes võime strateegiapäeval kokku leppida, et tahame rohkem avatust, paremat koostööd või suuremat vastutust. Selle kokkuleppe tähendus selgub mõnel täiesti tavalisel teisipäeval.
Oletame, et juht tahab, et meeskond võtaks rohkem vastutust. Kolleeg tuleb tema juurde küsima, kuidas kliendi mure lahendada, ja juht annab kohe vastuse. Tal on kogemus, klient ootab ja nii saab töö kiiresti edasi. Selles olukorras võib see olla täiesti mõistlik otsus. Aga mida õpivad sellest vestlusest mõlemad homseks?
Muster kujuneb kordusest. Kui sarnased vestlused lõpevad päevast päeva juhi vastusega, harjub kolleeg enne tegutsemist kinnitust küsima. Juht omakorda harjub sellega, et otsused jõuavad tema lauale.
Tagajärg tuleb nähtavale hiljem. Ühel hetkel avastab juht, et isegi lihtsad otsused jäävad tema taha ootama. Ta võib küsida, miks inimesed rohkem vastutust ei võta. Sama oluline on küsida, millal neil viimati oli päriselt võimalus ise otsustada ja näha, mis nende otsusest järgnes.
Mõtteviis muutub, kui vaatan tänasest olukorrast kaugemale. Lisaks küsimusele „Kuidas saame selle kliendi mure täna lahendatud?“ saab juht endalt küsida „Mida võiks kolleeg pärast seda vestlust järgmine kord juba ise teha?“ Kui olukord lubab, saab ta alustada ühe küsimusega. „Kuidas sina selle lahendaksid?“ Seejärel saab ta aidata kolleegil valiku läbi mõelda ja täpsustada, mille üle too saab ise otsustada.
Mõne aja pärast võib muutust kuulda juba selles, kuidas vestlus algab. „Mida ma tegema peaksin?“ asemel ütleb kolleeg „Ma pakkusin kliendile selle lahenduse. Räägin sulle, miks.“
Järjepidevus annab võimaluse märgata, mis töötab
Pärast esimest sammu tasub vaadata, mis päriselt juhtus. Kas vestlus aitas meil üksteist paremini mõista? Kas uus kokkulepe tegi töö lihtsamaks? Kas kolleeg sai järgmises sarnases olukorras ise otsustada?
Mõni samm annab oodatud tulemuse. Mõni näitab, et küsimus oli mujal. Näiteks võib juht paluda inimestel koosolekul rohkem kaasa rääkida ja avastada, et olulised otsused on selleks ajaks juba tehtud. Siis võib järgmine väike samm olla tuua üks päriselt lahtine küsimus meeskonna ette enne otsustamist.
Järjepidevus tähendab, et hoiame soovitud muutust tähelepanu all piisavalt kaua, et märgata, mis seda toetab. Vahel kordame toimivat sammu. Vahel kohandame seda selle põhjal, mida kogesime. Aja jooksul kujundavad need valikud seda, kuidas meeskonnas räägitakse, otsustatakse ja koostööd tehakse.
Millest saad täna alustada?
Mõtle ühele muutusele, mida oled mõnda aega tahtnud. Millises olukorras võiks see sinu tänases päevas nähtavaks saada?
Kui oled üht vestlust edasi lükanud, võib tänane samm olla leppida kokku aeg ja mõelda läbi esimene aus lause. Kui tahad taastada usaldust, võib see olla üks lubadus, millest pead kinni, või telefonikõne kohe, kui saad aru, et kokkulepitud tähtaeg on ohus.
Ja kui märkad end jälle tegemas midagi, mida oled teinud kümneid kordi, tasub korraks peatuda.
Kui ma seda valikut iga päev kordan, mis sellest aja jooksul kujuneb? Ja millise väikese sammu saan täna teha teisiti?
