Koht ja ruum: miks avatud uks ei tähenda veel avatud ruumi

„Mu uks on alati avatud.“

Oleme seda lauset ilmselt kõik kuulnud. Võib-olla ka ise öelnud. Aga avatud uks ei tähenda veel avatud ruumi.

Koht ja ruum ei ole sama asi

Koht on see, kuhu me tuleme. Kontor, koosolekuruum, Teamsi kõne, juhi kabinet.

Ruumi loob see, mis juhtub siis, kui me sinna jõuame. Kas juht päriselt kuulab? Kas ta suudab kuulda ka seda, mida ta ei tahtnud kuulda? Kas ta küsib juurde või hakkab kohe lahendama? Kas eriarvamus jääb vestlusesse või tuleb sellele kiiresti „õige“ vastus?

Ruum ei sulgu tahtlikult

Väga sageli ei sulge juht ruumi tahtlikult. Ta lihtsalt rahustab liiga kiiresti. Lahendab liiga kiiresti. Selgitab liiga kiiresti.

Ja inimene õpib. Mitte sõnade, vaid kogemuse kaudu: „Siin ei ole mõtet kõike öelda.“

Juhi ülesanne ei ole lihtsalt uks avada. Tema ülesanne on võtta vastu see, mis uksest sisse tuleb. Sest uks on ju avatud.

Mida see juhile tähendab

See tähendab märgata oma esimest refleksi, enne kui hakkan rahustama, selgitama või lahendama.

See tähendab jätta vaikusele aega, sest päris mõte tuleb sageli alles teise lausega.

See tähendab tänada ka ebamugava info eest, sest just sel hetkel otsustab inimene, kas ta tuleb järgmine kord tagasi.

Ja see tähendab küsida endalt aeg-ajalt ausalt: millal keegi mulle viimati midagi ebamugavat ütles? Kui sellest on möödas kaua, ei pruugi probleem olla selles, et midagi öelda pole.

Ruum ei ole ainult juhi vastutus

Kui ma tulen sisse, aga ei julge öelda, mida ma tegelikult mõtlen, ei saa teine inimene minu päris mõttega kohtuda. Kui ma ootan, et teine peab kõigepealt looma täiesti turvalise keskkonna, enne kui ma ise vastutan oma hääle eest, jääb ka minu osa tegemata.

Inimese ülesanne ei ole oodata ideaalset ruumi. Tema ülesanne on tulla päriselt kohale. Öelda välja mõte, küsida, vaidlustada, tunnistada, kui ta ei tea, ja öelda, kui miski ei tööta.

Ja kui ta kogeb korduvalt, et selleks ruumi ei ole, siis võtta seda infona keskkonna kohta, mitte hinnanguna iseendale.

Ruum on alati kahesuunaline

See on minu jaoks üks juhtimise olulisemaid õppetunde.

Üks loob tingimused, teine astub sisse.
Üks kuulab, teine räägib päriselt.
Üks hoiab ruumi, teine julgeb seda kasutada.

Avatud uks on võimalus.
Avatud ruum on kogemus.